Ühes väikses veidras linnas

Hakkasin lugema raamatut nimega ,,Ühes väikses veidras linnas´´. Lugesin selle täna läbi. Raamat räägib ühest väiksest veidrast linnast mille nimi on NummiPea. Seal on igasugused veidrad inimesed. NummiPea linnapea on proua KummiPea. Proua KummiPea pead sai igale poole venitada. Selles veidras linnas on ka härra LugemisHull kes käib igapäev raamatukogus raamatuid võtmas. Härra LugemisHullu maja on raamatuid täis. Linnapea proua KummiPea kõrval elab preili RõõmuRaasuke. Ta oli hommikust õhtuni rõõmus. Suve hommikutel läheb alati preili RõõmuRaasuke vara õue. Ta kõnnib mõõda tänavaid ja karjub, Puhuvad pasunad, tõuske üles magajad!". Selles linnas on ka härra PoleHullu kes ei saanud iialgi mitte millegi peale vihaseks. Härra LugemisHullu naaber on härra HirmuHigi. Igal hommikul kui härra HirmuHigi üles ärkab siis ta on kohe üleni hirmuhigiga ja hakkas värisema, sest ta kartis et keegi on ta majas. Ka härra SünnipäevaSõber on veider. Ta käib kõikide linna inimeste sünnipäeval. Üks päev oli preili Rõõmurikkujal sünnipäev ja ta sõbrad otsustasid talle kinkida pehme pehme vannilina. Sõbrad andsid talle kingi üle ja salaja oli ta selle üle rõõmus aga ta ei näidanud seda välja. Härra EtteVaatlik ja härra TahaVaatlik elavad ka NummiPeas. Üks päev nad kohtasid härra Ülesvaatlikut ke päästis neid luu murdudest ja peaaegu isegi surmast ,sest üks suur paks oks kukkus peaaegu neile peale. Preili JuurdeVõtlik on NummiPeas kõige turskem inimene. Talle meelis kooke ja saiakesi süüa. Nummipea igal üritusel on härra SealTagaReas. Ta istub iga kord kõige tagumises reas. Ka härra RaamatuHull käib igapäev raamatukogus ja kogub raamatuid mida ta loeb aga paljusi ta pole lugenud. Preili NuuksuNunnu armastas kõiki asju. Ta ühe päeva hommikul rohu seest konna ja üritas teda aidata aga konn suri ära ja ta oli nii kurb selle üle. Linna kõige targem inimene on härra TuuPea. Ta saab kõik asjad pähe tuupida ja ta ei unusta kunagi midagi ära ja mida rohkem ta meelde jätab seda suuremaks ta pea kasvab. Härra PuuPeal on puust pea ja kui ta unustab ennast sügisel õue pingile siis ta ei saa liikuda enam ja kevadel kasvavad talle pähe oksad kus ümber tiirutavad linnud ja putukad.

Mulle meeldis see raamat ja ma soovitaks teistele ka.